| Valgud | Süsivesikud | Rasvad | Vesi | Vitamiinid |
|---|---|---|---|---|
|
Proteiinid (ka valkained).
Valgud teise sõnaga.
|
Teraviljatooted.
Süsivesikuid saab just peamiselt nendest toodetest.
|
Hülge- ja vaalarasvad.
Nimetage loomseid rasvu, mis ei ole tahked(2).
|
70-90%
Mitu protsenti on vett rakus?
|
D-vitamiin.
Seda vitamiini saab päikese kaudu.
|
|
Aminohapped.
Valgud koosnevad nendest.
|
Lihtsüsivesikud.
Organism seedib just seda liiki süsivesikuid kõige kergemini.
|
Transrasvhapped.
Rasvu ei tohi olla toidus liiga palju, vältida tuleks neid rasvu.
|
Hüdrofiilid.
Nii nimetatakse aineid, mis lahustuvad vees.
|
A-,D-,E-,K-vitamiinid.
Rasvlahustuvad vitamiinid on need(4).
|
|
Lihaste ehitamine.
Valkude ülesanne on.
|
45-65%
Igapäevasest energia vajadusest peaksid süsivesikud katma nii palju.
|
Küllastunud rasvhapped.
Rasvhapped, mis sisaldvad oma molekulis ainult üksiksidemeid.
|
Keharakkudeni.
Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kehas just nendeni.
|
D-vitamiin.
Talvisel ajal on just seda vitamiini meie organismis liiga vähe.
|
|
400g.
Ööpäevas lammutab inimorganism umbes nii palju kehavalke.
|
4kcal.
1g süsivesikute lõhustumisel saab keha just nii palju energiat.
|
9kcal.
1g rasvade lõhustamisel keskmiselt saav energia hulk.
|
3-4 päeva.
Ilma veeta peab inimene vastu just nii mitu päeva.
|
C-vitamiin.
Enamik loomi suudab toota just seda vitamiini, aga inimene ei suuda.
|
|
Ensüümid.
Valgud, mis reguleerivad rakkudes toimuvate keemiliste reaktsioonide kiirust.
|
Tselluloos ja kitiin.
Inimene ei seedi mõndasid liitsüsivesikuid(2).
|
Õli.
Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on just selle rasvaga tegemist.
|
Divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid.
Vee keemiline nimetus on.
|
C-vitamiin.
Mis on askorbaat?
|
Support Us on Ko-fi