Maitseainetesegud | Maitseained | Maitseained Eesti köögis | Toidu maitse | Toitude maitsestamine |
---|---|---|---|---|
Karri
Indiast pärinev vürtsisegu?
|
Kaneel
Kaneelipuu koore siseosa
|
Sool
Pikka aega ainus Eestisse imporditav maitseaine?
|
Kibetat
Mis maitset tunneb keele tagumine osa?
|
Praetud toidud.
Kõige tugevamat maitsestamist vajavad just sellisel kuumtöötlemis viisil valmistatud toidud
|
Hiina viie vürtsi segu
Koosneb: tähtaniisist, fenkoliseemnetest, kaneelist, mustast piprast ja nelgist.
|
Nelk
Nelgipuu avanemata õied
|
Ürdid
Nende kasvatamist alustati siinsetel aladel juba keskajal ja selles oli tähtis roll kloostritel.
|
Magusat
Mis maitset tunneb keele tipp?
|
Kuna aroomid ei ole veel toitu imendunud.
Toitu ei ole õige maitsta kohe peale valmimist. Miks?
|
Fines herbes
Õrn Prantsuse ürdisegu sobib hästi munatoitudele ja quiche'idele.
|
Kurkum
Ingveriliste sugukond, mugulavars
|
Ravi-ja maitseomadused
Nende omaduste pärast kasvatati maitsetaimi
|
Haput ja soolast
Mis maitset tunnevad keele servad?
|
Tugevamaitselised liha- ja ulukitoidud, rasvane sealiha, hakkliha.
Kadakamarjadega maitsestatakse pigem selliseid liha toitusid.
|
Persillade
Traditsiooniline Prantsuse maitseainesegu kalale, linnulihale ja köögiviljadele.
|
Loorber
Loorberipuu lehed
|
Õlut
Tallinna dominiiklased maitsestasid maitsetaimedega ka seda tänapäeval tuntud alkoholijooki.
|
Maitsev
Mida tähendab sõna UMAMI jaapani keelest?
|
Sool
Magustoitude maitsestamisel kasutatakse sageli ka seda soolast maitseainet.
|
Chermoula
Maroko maitseainesegu, mida kasutatakse kala ja lamba küpsetamisel.
|
Tähtaniis
Tähekujulised viljakuprad
|
Mesi
Magusainetest maitsestati just sellega
|
Soolane, hapu, magus, mõru, (umami)
Maitsmisaistingud jaotatakse:
|
Safran
Toiduvärvimisel kuldkollase värvuse saamiseks kasutatakse just seda maitseainet.
|