Jõed | Järved | Organismide kohastumine eluks vees | Jõgede ja järvede elustik | Jõgi ja järv elukooslustena |
---|---|---|---|---|
Mis on jõgi?
Vooluveekogu.
|
Mis on Peipsi?
Eesti suurim järv.
|
Mis on lõpused?
Kalade hingamiselund.
|
Kes on kobras?
Suure laia sabaga vee ääres elav loom.
|
Mis on toiduahel?
Selle moodustavad organismid, kes üksteisest toituvad.
|
Mis on jõgikond?
Maa-ala, kust vesi jõkke koguneb.
|
Mis on järv?
Veega täitunud maapinnanõgu.
|
Kes on kahepaiksed?
Loomad, kes saavad elada nii vees kui kuival maal.
|
Kes on lepiskala?
Kala, kes sööb peamiselt väikseid selgrootuid, aga ka taimetoitu.
|
Kes on tootjad?
Eluskoosluses on selleks taimed.
|
Mis on jõestik?
See koosneb peajõest, lisajõgedest ja harujõgedest.
|
Mis on umbjärv?
Järv, millel puudub väljavool.
|
Mis on uimed?
Kalade kehaosad, mis aitavad neil vees edasi liikuda.
|
Kes on röövkala?
Kala, kelle tähtsaimaks toiduks on teised kalad.
|
Mis on hõljum?
Pisiolendite kogum vees.
|
Mis on kärestik?
Madal ja kivine kiire vooluga jõe osa.
|
Mis on paisjärv?
Järv, mis on tekkinud suurte luidete taha jäänud jõgede veest.
|
Mis on voolujooneline?
Selline kehakuju aitab kaladel vees paremini edasi liikuda.
|
Kes on jõevähk?
Eesti jõgedes elav suur selgrootu.
|
Mis on taimhõljum?
Selle moodustavad vees peamiselt imeväikesed vetikad.
|
Mis on vesikond?
Kõik ühte järve või merre voolavate jõgede jõgikonnad kokku.
|
Mis on lähtejärv?
Järv, kust jõgi saab alguse.
|
Mis on õhulõhed?
Nendega hangibb taim hapnikku.
|
Kes on ühepäevik?
Tema valmik ei söö kordagi.
|
Mis on veeõitseng?
Nähtus, kus vetikplanktonit on väga rohkesti.
|