TÄHTSAMAD LEIUTAJAD | PROGRAMMI KEELED (ÜLDINE) | PYTHON | ARVUTI OSAD JA TARKVARA (ÜLDINE) | ÜLDISED KÜSIMUSED |
---|---|---|---|---|
Mis on USA.
Riik, mis tegi esimese elektroonilise arvuti.
|
Mis on 0.
Number, millest alustatakse lugemist enamikes progammeerimiskeeltes.
|
Mis on print.
Käsk, mis kirjutab ükskõik mida sa tahad väljastamis-aknasse.
|
Mis on software.
Inglise keelne sõna tarkvara jaoks.
|
Mis on infotehnoloogia.
IT tähendus.
|
Kes on Guido van Rossum.
Mees, kes tegi pythoni koodi keele.
|
Mis on käskuderida.
Koht, kuhu kirjutatakse käske.
|
Mis on ''def''.
Käsk, mis defineerib midagi.
|
Mis on Linux.
Windowsi ja Maci järel järgmine operatsioonisüsteem.
|
Mis on Lenovo.
Maailma suurim arvutitootja.
|
Kes on James Gosling.
Mees, kes tegi java.
|
Mis on Lua.
Programmeerimiskeel, milles ei alustata lugemist tavapärasest numbrist.
|
Mis on ruutjuur.
Selle funktsiooni saamiseks kasutatakse koodi ''from math import sqrt''.
|
Mis on Süsteemitarkvara.
Tarkvara mis on kavandatud arvuti riistvara juhendamiseks.
|
Mis on eetiline häkker.
Hea häkkeri teine nimetus.
|
Kes on Alan Kay.
Mees, kes tegi esimese sülearvuti.
|
Mis on Python.
''Algajate'' programmeerimiskeel / Üks lihtsamaid keeli.
|
Kes on Monty Python.
Pythoni tiim.
|
Mis on emaplaat.
Inglis keeles on selle lühend ''mobo''.
|
Mis on Skriptipõnn.
Kõige algaja tasemega häkkeri nimetus.
|
Kes on Konrad Zuse.
Mees, kes tegi esimese progammeerimiskeele.
|
Mis on leidmine, miks kood ei tööta.
Kõige suurem osa programmeerimisest.
|
Mis on 16.oct 2000.
Python loodi sellel kuupäeval.
|
Mis on skaneer.
McAfee virustõrje programmi tüüp.
|
Mis on prgramm, mis on võimaline iseseisvalt end kopeerima, ning arvutid nakatama.
Viiruse mõiste.
|