KALAD | KAHEPAIKSED | ROOMAJAD | LINNUD | IMETAJAD |
---|---|---|---|---|
alammõõt
Püütava kala väikseim lubatud pikkus
|
kõigusoojased
Kehatemperatuuri järgi on kahepaiksed
|
krokodillid
Suured lihatoidulised, enemasti vees elavad roomajad
|
kattesuled
Nii nimetatakse tiibu ja keha katvaid sulgi
|
piimanäärmed
Näärmed, mis on vaid imetajate emasloomadel
|
küljejoon
Kalade meeleelund, mille abil nad tajuvad vee võnkumist
|
sabakonnad
Kahepaiksete rühm, kelle hulka kuuluvad vesilikud
|
kestumine
Protsess, mille ajal roomajad kasvavad
|
röövlinnud
Nii nimetatakse linde, kes toituvad selgroogsetest loomadest
|
7
Imetajate kaelalülide arv
|
lepiskalad
Nii nimetatakse kalu, kes toituvad peamiselt selgrootutest ja taimedest
|
1
Kahepaiksete kaelelülide arv
|
keel
Madude haistmiselund
|
veelinnud
Lindude rühm, kelle varvaste vahel on ujulestad
|
ürgimetajad
Imetajate rühm, kelle hulka kuuluvad nokkloom ja sipelgasiil
|
siirdekala
Kala, kes rändab sigima mageveest merre või vastupidi
|
loomtoidulised
Kõik Eestis elavad konnad on toitumisviisilt
|
sisalikud
Kõige arvukam roomajate rühm
|
püsisoojased
Nii nimetatakse loomi, kelle kehatemperatuur ei sõltu väliskeskkonna temperatuurist
|
kiskjad
Imetajate rühm, kellel on kihvad
|
sõõrsuud
Maduja kehaga, lehtrikujulise suuga ja soomusteta kalalaadsed loomad
|
kõre
Juttselg-kärnkonn ehk ....
(on kahepaiksetest Pärnumaa sümbol) |
kivisisalik
Eesti kõige haruldasem roomaja
|
metsvint
Eesti kõige arvukam laululind
|
närilised
Imetajate rühm, kelle eesmised (lõikehambad) kasvavad kogu elu
|